Lõpuks sain teada, miks on ühel linnast väljuval teel kahe sõidusuuna vahel sama lai asfaltriba kui on sõidusuunad ise ja keegi seda ei kasuta (õigupoolest on see kividega blokeeritud sissesõitude juurest ja vahel küll kasutatakse seda parkimiseks kui kivid on eest ära nihutatud. Ei olnudki alarmsõidukite jaoks nagu arvasin, hoopis trammivõrgustikku ehitatakse Etioopias ja mitte vähe – see konkreetne rada läheb välja kuni Nazreti linnani 100 km Addis Ababast lõunas. Ehitatakse Euroopa tehnoloogia alusel (ei tea, kas prantsuse, saksa või hispaania, aga mitte hiina) aga vagunite endi jaoks ehitatakse tehast Etioopiasse.
See, et siinseid suurimaid ehitajaid ja tee-ehitajaid, hiinlasi, ei eelistata, näitab sammu edasi, nii tehnoloogia eelistamise poole pealt kui valitsuse korruptsiooni kohalt. Kohtusin siin soomlasega, kes töötas mõned aastad tagasi Addises 6 aastat Nokia jaoks ja nüüd oli tagasi puhkusel. Ta rääkis Etioopia valitsusega sõlmitavast poole miljardi euro suurusest võrkude hankest, kus Nokia võistles hiinlastega. Pakkumised olid oma suuruselt võrdsed ja hiinlastel isegi veidi kallim, aga hiinlased pakkusid lisaks poole miljardi eurosele hinnale 1 miljard eurot sularahas. Soomlane rääkis, et Nokial on küll sügavad taskud ja oleks saanud ka parema pakkumise teha, aga Euroopa firmal pole võimalik selliste tingimustega võistelda, eriti kui vaadata, mis juhtub Siemensi ja teiste firmadega, kes on arengumaades raha pakkunud.
Miljardi juääni küsimus on nüüd, miks saatis Tallinna linnavalitsus prantslased pikalt ja otsib kontakte Hiinas (http://www.tallinnapostimees.ee/?id=247510)?
