Jõudmisel Addis Abeba lennujaama tervitab külalist kohe-kohe suur silt: „Welcome to Ethiopia! Sorry we are under construction!“ Aafrika ja Etioopia on endiselt piirkond, mille tehastel ja toodetel on maailmas halb maine ja mille firmad peavad messidel enda tutvustamiseks esiteks näitama pilte ja videoid tehasest, et tõestada, et tehased on olemas (hiinlaste tehaseid usub igaüks). Samas mainis Obama Etioopiat mitu korda ÜRO.s Millenium Goals kõnel, märkides ära, et Etioopia on üks riike, kelle tegevusel on ka tulemused.
Nagu eelnevalt mainisin, vaatab Etioopia oma arenguperspektiivina esmajärjekorras Hiina näidet ning see tähendab ka seda, et areng loodetakse käima saada arendades esimesena tekstiilitööstust. IMF avaldas hiljuti uurimuse võrdlemaks Etioopia, Vietnami ja Hiina konkurentsivõimet tekstiilitootjana ja leidis, et kuigi keskmine Hiina tööline teeb päevas 36 polosärki ja etiooplane vaid 6,5 särki, on Etioopia mõlemast üle palga ja oskuste suhte kohta (keskmine palk on Etioopias 42 dollarit kuus). Ilmselt on see väga tõsi, üks siiditootja mu töö-assotsiatsioonist nentis samuti, et Etioopia suurim vara on Etioopia kangrud. Ja mis on põhiline, on see, et Etioopia konkurentsivõime vaid kasvab seoses rahvastiku juurdekasvu ja infrastruktuuri investeeringutega ning Hiina oma kahaneb tänu palgasurvele ja ühe-lapse poliitikale.
Nagu sellest on veel vähe, toimus nädalavahetusel Addis Abebas kolmepäevane Hub of Africa moenädal. Üritus loodab kujuneda iga-aastaseks ja ühendada Aafrika erinevad moekeskused ühe katuse alla, mis peaks tulema just Addis Abebasse. Linn, kus on üle 120 saatkonna ja otselennuühendused 47 riiki on selleks ilmselt just sobivaim kandidaat.
