(23. veebruaris ilmunud Äripäeva artikkel):
Saabudes Addis Abeba lennujaama võtab teid varsti vastu suur silt: „Welcome to Ethiopia! Sorry we are under construction!“ See lause iseloomustabki ilmselt kõige paremini tänast „Aafrika Brüsseli“, kus asub Aafrika Liidu peakorter ning üle 120 välisesinduse – riigi rahvaarv kasvab 3% aastas, majandus 11% aastas juba viis aastat järjest ning valitsus soovib parandada linna väljanägemist nii esinduslikuks kui võimalik.
Miks arvame meie, et Aafrikas on vaid nälg ja viletsus? Riigipöörete hulk on Aafrikas võrreldes varasemate aastakümnetega oluliselt vähenenud, aga Euroopale on koloniaalpärand jätnud jälje. Retoorikas räägitakse „Aafrika lahendustest Aafrika probleemidele“, kardetakse iga hinna eest sõna „neokolonialism“ ning arvatakse, et ainus lubatud sekkumine Aafrika riikide siseasjadesse on läbi rahalise abi. Aitamine on populaarne kuid abiraha tekitab ka ebanormaalset hindade tõusu sarnaselt maavarariikidele ja rahva kaugenemist riigist, sest haridust ja ravi õpitakse küsima rahvusvaheliste organisatsioonide käest, kes jõuavad kaugemale kui riik.
Hiinlastel on muud mured – napib tooraineid ning Hiina tööjõudki muutub juba kalliks. Nii nagu eestlased nägid võimalusi Ukrainas ja Gruusias, leiab Hiina ettevõtja, et Aafrika tehas kordab Hiina edulugu. Eurooplane mõtleb: „Tehas Aafrikas?“ Üks Keenia tekstiilitööstur jutustas kuidas Euroopas messidel peab alustama juttu piltide ja video näitamisest, et üks moodne tehas saab Aafrikas olla üldse. Odavale ja kasvavale tööjõule lisaks saab investor (seni tihti Hiina, Türgi ja India päritolu) sageli ka riiklikke soodustusi ning ei esitata liigseid küsimusi keskkonna, inimõiguste või korruptsiooni kohta.
Maailm on muutumises ning nii nagu meid üllatasid Hiina firmad viimase 10 aasta jooksul, üllatavad meid varsti aafriklased. Loomulikult on Aafrika suur ja piirkonniti väga erinev, aga maavarad pole enam Aafrika ainus majandusharu. Kui eestlasele meeldib seletada, et erineme Lätist ja Venemaa on hoopis erinev, tuleks meil ka Aafrika erinevused oma silmaga ära näha ja kohapeal tundma õppida, et kõik pole vaid „Araabiamaade turg“ või „Nigeeria investeerimiskirjad“. Seejuures näitab kohalik ettevõtja oma firmat ka juhuslikule valgele hea meelega kui on isegi õrn lootus kontakte luua.
